Millega ise tegelete?
Kas on kellelgi võimalus vahel tita juurest ära ka käia ja oma hobiga tegeleda? Või ei ole veel valmis? Mina näiteks võtan endale vabaduse käia korra nädalas ansamblis laulmas. Varem käisin ka kooris, kuid praegu ei raatsi nii palju beebist eemal viibida. Tänu laulmaskäimistele olen kodus palju rahulikum. Esimese lapsega olin ainult kodus ning peagi närvipundar. Nüüd tunnen, et kohe naudin kodusolekut, kui vahel ka nö inimeste sekka saan.
posted by Katre @ 12:01
7 Comments:
Mina käin ka koolis. Jah, hobiks seda vist küll nimetada eriti ei saa ;) Last hoiavad siis kordamööda issi ja vanaema. Muid käimisi mul endal beebi kõrvalt ei olegi kahjuks. Aga mõtlen nedale üsna varsti midagi välja ;) Nimelt plaan trenni kuhugi minna, aga see plaan veel mõttejärgus.
enda tuulutamine ka minu arvates ülioluline. teen natuke tervisesporti, olen avastanud kepikõnni, väga mõnus liigutamise viis, paar õhtut nädalas üritan siis. aeroobikas regulaarne käimine nõuaks liiga palju aega ja korraldamist. üks lemmik lõõgastus aga on sõbrannadega kohvitamine ja vahel ka pikemad naisteõhtud, käime söömas kuskil linna peal ja lobiseme niisama. sätin tissitamise ka nii, et enne minekut annan ja siis ca 4 tunni pärast üritan tagasi olla. mees saab poistega kenasti hakkama. oleme nii rääkinud, et kui tita emmet nõudma hakkab, lähen kohe koju, siiani pole veel olnud sellist juhust...kahjuks ikkagi harvem kui tahaks, sest kõigil ju oma tegemised. ja samas tulebki ette perioode, kus kuhugi ei saa ja vot siis tuleb küll väsimus ja kerge närvilisus peale. unistan spa nädalalõpust, enne imetamise lõppu seda muidugi lubada ei saa, kuid aeg läheb kiiresti. ja vahelduseks seegi, et meil käivad sageli külalised ja ka ise koos perega. ikka mida oodata jne.
Ma võin ainult unistada sellest et saan ilma lasteta kusagile:( .Suuremaga pole probleemi,aga väiksem on täielik emmekas.Nüüd siis olengi jõudnud sinnamaani et ise kogu aeg väsinud ja närviline:Nii et kellel vähegi võimalus ,kasutage seda.
iccc repsi jutt pani lausa naerma. see rändtsirkus nii tuttav teema. mu ema juures tavaline krants, eelmisel talvel käisin libedaga jalutamas, ise suure kõhuga, teine laps kärus, krants keti otsas, kes jooksis kogu aeg käru eest ja vahelt läbi. olin naerust kõveras vahepeal, siuke koomika.
et siis kujutasin teid eile lausa piltlikult ette seal metsa vahel.
kui peres koer siis seda muret küll pole, et peaks kuskil ekstra liigutamas käima.
mingit erilist hobi ei ole. koolid samuti ammu lõpetatud. aeg ajalt mõtlen, et võiks uuesti õppima minna :) 3-4 x ndls käin trennis. ülejäänud käigud teen enamasti koos tipsiga.
Mina käin samuti koolis, kaks korda nädalas. Seegi nii raske tita juurest ära minna, nii et rohkem (kas siis trenni vms.) ei ole tahtmist minna. Tita ise on üks paras trenn mu jaoks :) Tema uinakute ajal vaja siis kõik ära korraldada õppida, koristada, süüa teha, triikida... oehh raske on küll.
Sellele, kes millega lapse kõrvalt tegeleb olen minagi mõelnud.
Praegu jõuan 2xnädalas tantsutrenni ja autokooli, koolid-ülikoolid said kevadega läbi. Aga nii väga tahaks rohkem regulaarseid lasteväliseid tegevusi ja naljakas naljakas, aga tööd igatsen kah taga. Kas ma olen ainuke?
Postita kommentaar
<< Home