kuidas räägite lapsega?
Niisama hakkas huvitama, missugust kõnemaneeri teie lapsega vesteldes kasutate. Ise olen totaalne pudikeele vastane ja kõiksugu auad, kätud-lallud ja mämm-mämmid on lähikondlastest meie lastega rääkides välja juurutatud. Loomulikult pole pudikeel kellegi patt ja osad väidavad, et see lapsel lihtsam mõista, kergem rääkida jne. Siiski, mu esimene laps sai küll varakult grammatiliselt õigete sõnadega hakkama. Minu meelest on ebaõiglane, kui laps peab nii varakult tegema topelttöö, mõistmaks vanemate vahelises jutus kasutatavat "koera", kui temale on räägitud "auast". Mida teie arvate?
posted by Katre @ 17:06
7 Comments:
Minul pole mõne pudikeelse/lapsepärase sõna vastu midagi. Näiteks kodus kutsume kassi kiisuks, headaega asemel ütleme dadaaa (praegu väga popp sõna meil), söömise kohta vahel ka mämmämm.
Rohkem nagu ei tule küll pudikeelseid sõnu meelde mida kasutan. Üldiselt ei meeldi mulle kui lapsega räägitakse haliseval/läliseval toonil. Kui rääkida, siis ikka täiesti normaalselt, nagu inimene inimesega. Mõne üksiku pudikeelse sõna vastu pole mul midagi.
ok, pean tunnistama, et tadaa ka meil kasutuses :)
Meil ka mõned nn.pudikeelsed sõnad kasutuses.Ja ei näe selles probleemi. Lapsed on nii targad et neil ei valmista mingit probleemi mõlemat sõna osata. Muidu oleme söömise kohta kasutanud mämm-mämmi täna prooviks ütlesin ,et lähme sööma tema pani köögi poole ajama. Kiisut ja kutsut ma pudikeelseks ei pea, sest täiskasvanud kasutavad neid ka näit. kui kuskil armas kassipoeg või kutsikas on. Nõmedaks pean kui soliidne daamike pudistama hakkab, pigem naeru vääristab end. Ja kui terve lause koosnebki pudi keelsetest sõnadest.
Ise kasutame veel tadaa, papud ja kindlasti veel midagi.
Meil on koer kutsu, kass kiisu ja mämm mämm nõutakse ka aktiivselt, dadaaa on ka hetkel populaarne. Rohkem nagu pudikeelt ei kasuta.
Ausalt pole jälginud aga kindlasti lipsab mõni pudikeelne sõna sisse, kuigi üldiselt üritame kasutada nn tavakeelt.
Üldiselt sama, mis teistel - da-daa on aktiivses kasutuses, Margareeta ise ütleb mämm-mämm, kuigi kasutame "sööma", millest ta ka aru saab. Suurem õde räägib küll väiksemaga titehäälega vahel ja tekitab väljendeid nagu "tahad huvi-asja?" (st midagi põnevat). Kord tuttavaga arutlesime, et sõna papu on vägagi tänuväärne, kuna tähistab kõikvõimalikke jalvarjusid :) Nüüd ma siis roogin oma kohe 4seks saava lapse sõnavarast seda "paput" välja, sest tobe ju kui talvesaapad on ka papud :D Samuti tundub kummaline, kui tuttavad kasutavad oma 2-6 aastaste lastega suheldes sõnu "ute-määd" ja "vissi-muud" lammaste ja lehmade tähenduses:D
Meil ka mõned pudikeelsed sõnad kasutuses (peamised da-daa ja mämm-mämm), aga üldiselt räägin Rihardiga täiesti tavaliselt. Ma ei muretse ka sellepärast, et tal võiksid millalgi sõnad siis sassi minna, sest nagunii eesti keeles veel sõnu küll, millel mitu tähendust või asju, mille tarbeks mitu sõna kasutusel.
Postita kommentaar
<< Home