Kas teie pisikesed kardavad modagi paanilisellt? Meil on välja ilmunud 3 asja:Leopold, Rexona teens reklaam ja mängurong, mis nupule vajutades hakkab liikuma.
Hakkab kohe värisema ja koleda häälega karjudes nutma .
Greete õnneks ei karda praegu midagi. Kunagi kartis mõned korrad saumikserit, kui ma selle tööle panin, aga niipea kui ma hakkasin sautama nii, et võtsin ta sülle ja rääkisin, et põrra-põrra, siis oli hirm/ehmatus läinud. Nüüd tõmbame koos tolmuimejaga põrandat ja sautame toitu, paneme mänguasju käima jne.
enne kartis hirmsasti lambaid! aga nüüd tunneb nende vastu suur huvi, samas kui lammas päris lähedale tuleb nuuskima - siis kardab ikka. aga on hakanud võõrastama inimesi nüüd - kui külalised, siis ainult emme süles ja sabas tükk aega. päris paaniliselt ei karda küll midagi/kedagi, et röögiks lausahirmust:)
Robinil on küll mitmeid hirme. Maal olles hakkas kassi kartma ja lausa nutma, kui see väga lähedale ilmus. Kaugemalt uudistas küll huviga. Aga koerad meeldivad. Kui kärbes väga lähedalt lendas, siis kartis ka natuke, kaugemalt polnud jälle hullu. Murul käpuli olla ka algul kartis veidi, kuid pärast harjus, kuigi edasi eriti ei tahtnud liikuda. No ja arsti juures kaalumist ja mõõtmist kardab meeletult. Siis on ikka lausa meeletu karjumine. Ei teagi, kas see on hirm või talle lihtsalt ei meeldi. Süsti ajal ei tee ta näiteks piiksugi.
Nii, nüüd sõnasin mina ära, et Greete ei karda midagi. Paar päeva tagasi lendas kärbes toas ringi. Vaatasime rõõmsalt kärbest kuni viimane mulle näkku lendas ja ma natuke ehmatasin. Selle peale hakkas Greete nii nutma, et mul hakkas tast lausa kahju. Nüüd põhjustasin lapsele sellise paanika kärbeste vastu.... :( Tänagi lendas üks toas ringi ja kui ma rõõmsalt ütlesin, et näe, kärbes, siis esialgu tehti sellepeale kõhklev nägu, seejärel, kui kärbes lähemale tuli, hakkas karjuma sama südant lõhestava häälega kui esimenegi kord :(
vanem poiss kartis kõiksugu müriseva häälega kodumasinaid ja muide kohe väga ilmselt analoogset rongi nagu algul keirgi, aron ei karda aga suurt midagi, tõsi küll tolmuimejat aegajalt kardab. kaugemalt mitte aga näiteks töötavast imejast mööda minna alati ei julge, kisab seal taga siis. ja mõlemad lapsed kardavad raadio teel juhitavat suuremat autot, see müriseb ja undab ja lapsed kihutavad kisaga ees ja ronivad diivanile ... natuke on see naljakas ka ju tegelikult.
Tolmuimejaga pole meil siiani probleeme tulnud. Greete armastab tolmuimejat tagant tõugata ja selle peal kõõluda kui ma tolmuimejaga ringi tuulutan - väike abiline :)
Eliisel oli kuni eilseni kiige ees paaniline hirm. Ise polnud asjandust varem lähedalt näinud ja muudkui põdes. Hakkas alati karjuma, kui ka emme istus kiigele. Eile tegime riistapuuga ettevaatlikult lähemalt tutvust ning nüüd kiigub mõnuga, ise muudkui juurde tänitades: "Kaaga- kaaga".
9 Comments:
Tunneb huvi loomade vastu. Eesotsas koerad ja kassid. Aga kui koer peaks tema poole tulema siis küll on paanika lahti.
Greete õnneks ei karda praegu midagi.
Kunagi kartis mõned korrad saumikserit, kui ma selle tööle panin, aga niipea kui ma hakkasin sautama nii, et võtsin ta sülle ja rääkisin, et põrra-põrra, siis oli hirm/ehmatus läinud. Nüüd tõmbame koos tolmuimejaga põrandat ja sautame toitu, paneme mänguasju käima jne.
enne kartis hirmsasti lambaid! aga nüüd tunneb nende vastu suur huvi, samas kui lammas päris lähedale tuleb nuuskima - siis kardab ikka. aga on hakanud võõrastama inimesi nüüd - kui külalised, siis ainult emme süles ja sabas tükk aega. päris paaniliselt ei karda küll midagi/kedagi, et röögiks lausahirmust:)
Robinil on küll mitmeid hirme. Maal olles hakkas kassi kartma ja lausa nutma, kui see väga lähedale ilmus. Kaugemalt uudistas küll huviga. Aga koerad meeldivad.
Kui kärbes väga lähedalt lendas, siis kartis ka natuke, kaugemalt polnud jälle hullu. Murul käpuli olla ka algul kartis veidi, kuid pärast harjus, kuigi edasi eriti ei tahtnud liikuda.
No ja arsti juures kaalumist ja mõõtmist kardab meeletult. Siis on ikka lausa meeletu karjumine. Ei teagi, kas see on hirm või talle lihtsalt ei meeldi. Süsti ajal ei tee ta näiteks piiksugi.
Nii, nüüd sõnasin mina ära, et Greete ei karda midagi. Paar päeva tagasi lendas kärbes toas ringi. Vaatasime rõõmsalt kärbest kuni viimane mulle näkku lendas ja ma natuke ehmatasin. Selle peale hakkas Greete nii nutma, et mul hakkas tast lausa kahju. Nüüd põhjustasin lapsele sellise paanika kärbeste vastu.... :(
Tänagi lendas üks toas ringi ja kui ma rõõmsalt ütlesin, et näe, kärbes, siis esialgu tehti sellepeale kõhklev nägu, seejärel, kui kärbes lähemale tuli, hakkas karjuma sama südant lõhestava häälega kui esimenegi kord :(
Vot siis nüüd, meil kärbsefoobia. :)
Vaene Greete.
Meil nüüd rongi hirm üle läinud ja nüüd mängib sellega küll hea meelega
vanem poiss kartis kõiksugu müriseva häälega kodumasinaid ja muide kohe väga ilmselt analoogset rongi nagu algul keirgi, aron ei karda aga suurt midagi, tõsi küll tolmuimejat aegajalt kardab. kaugemalt mitte aga näiteks töötavast imejast mööda minna alati ei julge, kisab seal taga siis. ja mõlemad lapsed kardavad raadio teel juhitavat suuremat autot, see müriseb ja undab ja lapsed kihutavad kisaga ees ja ronivad diivanile ... natuke on see naljakas ka ju tegelikult.
Tolmuimejaga pole meil siiani probleeme tulnud. Greete armastab tolmuimejat tagant tõugata ja selle peal kõõluda kui ma tolmuimejaga ringi tuulutan - väike abiline :)
Eliisel oli kuni eilseni kiige ees paaniline hirm. Ise polnud asjandust varem lähedalt näinud ja muudkui põdes. Hakkas alati karjuma, kui ka emme istus kiigele. Eile tegime riistapuuga ettevaatlikult lähemalt tutvust ning nüüd kiigub mõnuga, ise muudkui juurde tänitades: "Kaaga- kaaga".
Postita kommentaar
<< Home