Kui palju aprillikad jutustavad? Greete on viimasel ajal väga jutukaks läinud. Muudkui seletab ja jutustab omaette oma pudikeeles. Korralikke sõnu tuleb ka aeg-ajalt sekka. Minu jutust saab ilusti aru, sõnu ütleb ka juba päris palju (aitäh, tita, issi, kaka, kakapott, dadaa, näuu, auh-auh, mõmm-mõmm, mämm-mämm, vesi, lill ... vb on mõned veel, aga ei tule hetkel meelde). Kuidas teil sõnavaraga lood?
Oi, mina olen sama täheldanud - pidev jutuvada käib! Meil on viimasel ajal mitmed lastega külalised pikemalt peatunud (saare värk turismihooajal:P) ja ma imestan kuidas laps tuulekiirul õpib just teiste laste käest. 1,8 aastase Johani eeskujul õpiti just kõike ümbritsevat kommenteerima ja ka "häbenema" ja nägu kelmikalt peitma. Selliseid sotsiaalseid asju. Aga Reetast 4 nädalat vanem Hinge andis meisriklassi füüsilistest tegevustes, nagu kiikhobuga kiikumine ning liumäest üles ronimine-allalaskmine. Eile Tallinnas käies märkas näljane Reeta pirukat söövat neiut ning rõõmsal häälel kommenteerides "kook!" üritas tema kotist omale pirukat hankida :D
Ah jaa, "õue" ja "juua" on nüüd tihedalt kasutuses, suvine aeg ikkagi. Mul on hea meel, et laps oma mõningaid soove, vajadusi verbaalselt väljendada oskab :)
Meil on pidevalt tema oma jutuvada, millest aru midagi ei saa, küll aga saab tema meis väga hästi aru. Sõnadest on ainult atähh ja vahel kordab sõnu järgi aga neid siis kah tavaliselt selleks ainsaks korraks , kui seda kuuleb ja siis enam ei ütle, nii et tekib kahtulus, et äkki kujutan ette :)
Ron Aronil igapäevaselt kasutuses sõnad: aitähh, emme, mämm, uua, õue, pall, amp (lamp), op (opa), auh, anna, tataa, auto. väga palju ei lobise oma keeles, rohkem tätätää variandid. aru saab juba küll mingitest asjadest, nt näitab lampi, viib midagi prügikasti vms.
Henrik Johannes suure sõnavaraga just ei hiilga, endiselt, oma keeles käib küll väga ilmekas jutt, kuid aru saada on raske :) Mulle arusaadavad sõnad on aitäh, emme, iss, Bess (meie koera nimi), pamp (lamp) ja muude asjade kohta ütleb see ja näitab näpuga:) Samas arusaamine meist on täiesti olemas, samuti millegi toomine (pall, mähe) või ära viskamine (mähe). Õue mineku soovist annab sellega märku, et toob koera rihma :D.
See verbaalne areng on nii vahva jah! Uued sõnad muudkui tulevad! Lisaks oskab Madli kasutada ka väljendit "ei ole" (no see "ei ole" kõlab muidugi hästi pudinalt, aga mina saan aru). Näiteks ütleb "iss ei ole", "auh ei ole" jne :) Seda "ei ole" saadab veel üks käezest, no nagu suured inimesedki teevad, tõstavad õlad kõrgemale ja panevad peopesad ülespoole :)
Hihiii, Greetel sama žest kui Madlil "ei ole"-kohta. Aga meil käib see sõna "otsas" kohta. Sõna ta küll ise ei üte, aga kui ma ütlen, et otsas on, siis laiutab käsi ja samal ajal tõstab õlgu kõrgemale. Vahva vaadata jah seda lapse arengut :D
Eliisele meeldib pead raputada. Viimasel ajal isegi suht õigesti erinevate küsimuste peale. Sõnad: aitäh, auauah (neljajalgsed), uuah (juua), õue, õde, emme, emmehh (kui issi süle tahab), akõhh (kui kukkus midagi maha), kalakala (kala). Teab, mis sõnad need nüüd on, aga nii ta meil "räägib". Muidu saavad samuti asjad õhhide ja ahhidega ära seletatud. Eliisele meeldib laulda. "Karumõmmi unelaulust" laulab ta kenasti "ää-ääh" osa.
10 Comments:
Kui palju aprillikad jutustavad?
Greete on viimasel ajal väga jutukaks läinud. Muudkui seletab ja jutustab omaette oma pudikeeles. Korralikke sõnu tuleb ka aeg-ajalt sekka.
Minu jutust saab ilusti aru, sõnu ütleb ka juba päris palju (aitäh, tita, issi, kaka, kakapott, dadaa, näuu, auh-auh, mõmm-mõmm, mämm-mämm, vesi, lill ... vb on mõned veel, aga ei tule hetkel meelde).
Kuidas teil sõnavaraga lood?
Oi, mina olen sama täheldanud - pidev jutuvada käib! Meil on viimasel ajal mitmed lastega külalised pikemalt peatunud (saare värk turismihooajal:P) ja ma imestan kuidas laps tuulekiirul õpib just teiste laste käest. 1,8 aastase Johani eeskujul õpiti just kõike ümbritsevat kommenteerima ja ka "häbenema" ja nägu kelmikalt peitma. Selliseid sotsiaalseid asju. Aga Reetast 4 nädalat vanem Hinge andis meisriklassi füüsilistest tegevustes, nagu kiikhobuga kiikumine ning liumäest üles ronimine-allalaskmine. Eile Tallinnas käies märkas näljane Reeta pirukat söövat neiut ning rõõmsal häälel kommenteerides "kook!" üritas tema kotist omale pirukat hankida :D
Ah jaa, "õue" ja "juua" on nüüd tihedalt kasutuses, suvine aeg ikkagi. Mul on hea meel, et laps oma mõningaid soove, vajadusi verbaalselt väljendada oskab :)
Meil on pidevalt tema oma jutuvada, millest aru midagi ei saa, küll aga saab tema meis väga hästi aru.
Sõnadest on ainult atähh ja vahel kordab sõnu järgi aga neid siis kah tavaliselt selleks ainsaks korraks , kui seda kuuleb ja siis enam ei ütle, nii et tekib kahtulus, et äkki kujutan ette :)
tere,
Ron Aronil igapäevaselt kasutuses sõnad: aitähh, emme, mämm, uua, õue, pall, amp (lamp), op (opa), auh, anna, tataa, auto. väga palju ei lobise oma keeles, rohkem tätätää variandid. aru saab juba küll mingitest asjadest, nt näitab lampi, viib midagi prügikasti vms.
Henrik Johannes suure sõnavaraga just ei hiilga, endiselt, oma keeles käib küll väga ilmekas jutt, kuid aru saada on raske :)
Mulle arusaadavad sõnad on aitäh, emme, iss, Bess (meie koera nimi), pamp (lamp) ja muude asjade kohta ütleb see ja näitab näpuga:)
Samas arusaamine meist on täiesti olemas, samuti millegi toomine (pall, mähe) või ära viskamine (mähe). Õue mineku soovist annab sellega märku, et toob koera rihma :D.
Henrik Johannese emps
See verbaalne areng on nii vahva jah! Uued sõnad muudkui tulevad! Lisaks oskab Madli kasutada ka väljendit "ei ole" (no see "ei ole" kõlab muidugi hästi pudinalt, aga mina saan aru). Näiteks ütleb "iss ei ole", "auh ei ole" jne :) Seda "ei ole" saadab veel üks käezest, no nagu suured inimesedki teevad, tõstavad õlad kõrgemale ja panevad peopesad ülespoole :)
Merr ja Madli
Hihiii, Greetel sama žest kui Madlil "ei ole"-kohta. Aga meil käib see sõna "otsas" kohta. Sõna ta küll ise ei üte, aga kui ma ütlen, et otsas on, siis laiutab käsi ja samal ajal tõstab õlgu kõrgemale.
Vahva vaadata jah seda lapse arengut :D
Eliisele meeldib pead raputada. Viimasel ajal isegi suht õigesti erinevate küsimuste peale.
Sõnad: aitäh, auauah (neljajalgsed), uuah (juua), õue, õde, emme, emmehh (kui issi süle tahab), akõhh (kui kukkus midagi maha), kalakala (kala). Teab, mis sõnad need nüüd on, aga nii ta meil "räägib". Muidu saavad samuti asjad õhhide ja ahhidega ära seletatud.
Eliisele meeldib laulda. "Karumõmmi unelaulust" laulab ta kenasti "ää-ääh" osa.
Laural on õlgade tõstmine ja käte laiutamine sõna "ei tea" kohta :D
Aga muidu ütleb: hopa,iss,emme,mämm-mämm,ahv,ei tee(kui teda kõditada),ei,aitähh.. Hetkel rohkem ei mäleta :D
Ja pead raputab kah,kui midagi ei taha :)
Postita kommentaar
<< Home